Feeds:
Postitused
Kommentaarid

rannasKontaktläätsede kandjatel näib olevat palju rohkem vabadust kui prillikandjatel, vähemalt nii tundub. Läätsesid kantakse rannas, sportides, matkal, nädal või paar järjest ilma silmast võtmata – kui pakendil nii kirjas on. Üsna mugav?

Sellel vabadusel on varjukülg, millest tihti ei räägita. Kõige sagedasemaks kontaktläätsedega seotud probleemiks on keratiit ehk silma eesmise osa, sarvkesta,  põletik. See võib avalduda nii kerge silma punetuse ja ebamugavustundega või ka ägeda põletikuna, mis tekitab sarvkesta haavandeid ja võib põhjustada püsivaid nägemisprobleeme. Keratiiiti esineb küllaltki sageli, kuid selle tekkevõimalusi saame ise vähendada muutes oma kontaktläätsede kandmise harjumusi.

Keratiiti tekitavad järgmised harjumused:

  • Kontaktläätsedega magamine – keratiit võib tekkida ka ööpäevaseks kasutamiseks mõeldud kontaktläätsedega magades. Kontaktlääts vähendab oluliselt hapniku juurdepääsu sarvkestale. Sarvkest on täiesti läbipaistev ja sellel ei ole veresooni, mis transpordiksid kohale hapniku, seega sõltub sarvkest üksnes õhus leiduvast hapnikust. Kui öösel katab sarvkesta lisaks silmalaule ka kontaktlääts, ja nii ööst öösse, siis hakkab aegamööda muutuma sarvkesta talitlus, mis muudab omakorda sarvkesta haigustekitajatele väga vastuvõtlikuks.
  • Keratiit

    Keratiit

    Samade kontaktläätsede kasutamine kuude kaupa, kuigi tegemist on 1 kuuks (nädalaks, päevaks) mõeldud läätsedega  – kontaktläätsesid tuleb õigeaegselt vahetada. Lääts on nagu švamm, mis imab endasse kõike, mida leidub meie enda pisaravedelikus, valkudest-mineraalidest kuni laugudelt, kätelt ja ülemiste hingamisteede haiguste ajal ninaneelust pisarakanali kaudu silma sattunud bakteritega. Isegi korrapärase puhastamisega ei ole paraku kõiki ladestusi võimalik kõrvaldada. Ladestused hakkavad silma ärritama ja muudavad selle põletikule vastuvõtlikuks.

  • Hooldusvedelikuga koonerdamine – vahetad hooldusvedelikku konteineris korra nädalas, või veidi sagedamini, kuigi seda tuleks teha iga päev. Uuringud näitavad, et kontaktläätse konteiner võib olla suurkonteinerepärane kasvulava keratiiti tekitavatele bakteritele – must konteiner tõstab keratiidi riski üle 6 korra! Lisaks igapäevasele hooldusvedeliku vahetamisele konteineris, tuleb konteiner peale iga tühjendamist loputada hooldusvedelikuga (mitte veega!) ja jätta puhtasse kohta kuivama. Ja nii iga päev.
  • Kauaaegne sama konteineri kasutamine – üle 6 kuu sama konteineri järjest kasutamine tõstab keratiidi riski üle 5 korra.
  • Kontaktläätsede silma jätmine mitmeks päevaks korraga – see on halb samal põhjusel, nagu kontaktläätsedega magamine (isegi kui läätsekarbil seisab lubadus läätsesid ohutult ööpäevaringselt kanda). Läätsed takistavad hapniku juurdepääsu sarvkestale, mis aegamööda hakkab muutma sarvkesta talitlust. Kui see juhub, võivad kontaktläätsedele ladestunud bakterid ja valgud kinnituda sarvkestale ning saada põletiku allikaks.
  • trükitud-mustriga-värviline-kontaktläätsOled vaid veidi “hooletu” oma ägedate piduläätsedega. Isegi kui nägemine on korras ja vajad kontaktläätsesid vaid selleks, et end aeg ajalt ehtida, on siiski vaja lasta need endale optometristi poolt sobitada. Samuti on vaja neid hooldada nagu tavalisi kontaktläätsesid. Paraku ei mõista paljud, et samad reegid kehtivad ka “piduläätsedele” ja nende eiramine toob endaga kaasa samad tagajärjed.

Teine põhjus oma kontaktläätsede kandmise harjumused üle vaadata on acanthamoebatilluke parasiit nimega Acanthamoeba, mis elab vees (ka joogivees). Kui selline loomake satub meile silma ja kontaktläätse vahelisse “turvatsooni”, saab sinna pesa teha ja põletiku põhjustab, siis kujuneb temast väga pikk, valus ja tüütu probleem. Amööbist põhjustatud põletikku on keeruline ravida, põletik ise on väga valus ja kipub taaspuhkema vaatamata ravile. Mõnikord on vajalik isegi kirurgiline sekkumine. Õnneks on amööbiga nakatumine harv ja seda saab peaaegu täielikult vältida, kui pidada meeles, et vesi ja kontaktläätsed ei käi kokku.

Amööbkeratiiti tekitavad harjumused

  • Kasutad loputamiseks/hoiustamiseks hooldusvedeliku puudumise korral oma läätsede jaoks kraanivett – kuigi joomiseks kõlblik, ei ole kraanivesi steriilne. Ära niimoodi mitte kunagi tee.
  • Kannad kontaktläätsesid duši all või vannis.
  • Kannad kontaktläätsesid ujulas – isegi kui basseinivesi on kloorine ei ole see kaugeltki puhas. Lisaks mõtle kõigile neile klooriosakestele, mis kontaktläätse pidama jäävad.
  • Kannad kontaktläätsesid rannas – lahtised veekogud on kõik nähtamatust elust tulvil, mis võib kontaktläätsega koostöös silmale ohtlik olla.

Allikad:

Advertisements

reumatoidartriitKuigi põhiliselt kahjustavad liigesehaigused liigeseid, näitavad uuringud, et põletik võib kahjustada tervist kõige ootamatumates kohtades kõige kummalisemal moel. Kahjuks ei ole silmad erandiks. Igasugune kollageeni haarav põletikuline seisund võib mõjutada silmavalget ehk skleerat ning silma eesmist osa ehk sarvkesta, mille koostises on suurel määral kollageeni.

Järgnevalt räägime 6 erinevast silmahädast, mis on seotud erinevate liigesepõletike vormidega.

Kuiv silm
  • Mis see on? Silm ei suuda mitmetel põhjustel säilitada kaitsvat pisarakile terviklikkust. Põhjuste hulgas võivad olla nii pisaranäärme kahjustus kui ka teatud ravimite mõju. Pisarakile mitte ainult ei niisuta, vaid ka kaitseb silma võõrosakeste eest ja selle katvus ning puhtus on vajalikud, et selgesti näha. Kuiva silma kohta loe lähemalt SIIT.
  • Sümptomid. Märgata võib nii kuivust, kui ka tunnet, et midagi on silmas. Nägemine võib isegi hägune olla. Kui sarvkest kuivama hakkab, ei ole see ka enam efektiivne barjäär, selle tulemusena võivad tekkida põletikud, aga ka armistumine – ja silma “aken” mis peaks täiesti läbipaistev olema, on läbipaistvuselt nagu auto määrdunud esiklaas.
  • Keda mõjutab? Sjörgeni sündroomi, reumatoidartriidi ja sklerodermia põdejaid. Naistel avaldub kuiva silma sündroom üheksa korda sagedamini, kui meestel.
  • Ravivõimalused. Sjörgeni sündroomi korral annab põhihaiguse põletikuvastane mõningast leevendust, kuid tõenäoliselt tuleb lisaks kasutada niisutavaid silmatilkasid, -geele või silmasalvi, et hoida silmad niisutatuna. Ka õhuniisutaja kasutamine magamistoas võib veidi aidata. Mõningatel juhtudel võib olla abi pisarakanalite sulgemisest.  Ravimitest tingitud silma kuivuse puhul võib raviarstiga nõu pidada ravimi vahetamise suhtes.
Skleriit
  • skleriitMis see on? Skleriit on silmavalge põletik. Põletikulised artriidi vormid võivad tingida silma väliskesta ehk silmavalge ja sarvkesta õhenemist. See seab silma ohtu, kuna ka pisivigastused võivad silmamuna katki teha.
  • Sümptomid. Silma punetus, mis ei vähene ka käsimüügiravimite (nt Visine) kasutamisel, tugev näriv valu, valguskartus ja vahel ka nägemisteravuse langus.
  • Keda mõjutab? Reumatoidartriidi, retsidiveeruv polükondriidi Wegeneri granulomatoosi põdejad.
  • Ravivõimalused. Mõnedel juhtudel on abi kortikosteroidsetest silmatilkadest, aga sageli on probleem silma pindmisest kihist sügavamal ning ei allu lokaalsele ravile. Skleriit on tavaliselt märk sellest, et põletik on kontrolli alt väljas, mitte ainult silmas, aga kogu organismis. Seega on artriidi kontrolli all hoidmine suurima tähtsusega.
Uveiit
  • Mis see on? Uvea ehk silmavalge ja võrkkesta vahel oleva (vere)soonkihi põletik.
  • Sümptomid. Valu, silma punasus, hägune nägemine ja valguskartus. Kui uveiiti mitte ravida, võib nägemine oluliselt halveneda kuni nägemiskaotuseni.
  • Keda mõjutab? Juveniilse artriidi, anklüoniseeriva spondüloartriidi, psoriaatilise artriidi, Reiteri sündroomi ja Becheti tõve põdejad.
  • Ravivõimalused. Põhihaiguse kontrolli all hoidmine vähendab uveiiti haigestumise riski. Kui aga märkad uveiidi sümptomeid, tuleb kiiresti pöörduda oma arsti poole, kes määrab vajaliku ravi.
 Silmapõhja veresoone sulgumine
  • veeni sulgusMis see on? Silmapõhja valgustundlike rakkude kihti toitva veresoone sulgumine, samamoodi nagu see juhtub südamerabanduse või insuldi korral.
  • Sümptomid. Nägemise kaotus või halvenemine, nagu tuleks “kardin” silma ette. Kui arter sulgub, kaob nägemine äkki. Veeni sulgumise korral toimub nägemise kaotus pikema aja jooksul.
  • Keda mõjutab? Luupuse, skleroderma, Becheti tõve, sarkoidoosi, nodoosse polüarteriidi ja angiidi põdejad.
  • Ravivõimalused. Kui arter sulgub, tekib pöördumatu nägemise kaotus, millele praegu ei ole ravi. Veeni sulgumise korral võib silmapõhja turset vähedada ja nägemist taastada kiirelt saadud laserravi.
Glaukoom
  • Mis see on? Silmasisene vedelik, mida kogu aeg juurde tekib, peab saama ka vabalt ära voolata, kui aga äravool on põletiku turse tõttu aeglustunud, võib silmarõhk tõusta ja ülerõhu tüttu kahjutub nägemisnärv. Glaukoomist ja selle ravist loe lähemalt SIIT.
  • Sümptomid. Silmavalu, udune nägemine, vikerkaarevärvilised halod valguse ümber. Varasas staadiumis sümptomid puuduvad.
  • Keda mõjutab? Anklüoniseeriva spondüloartriidi, psoriaatilise artriidi ja teiste põletikuliste artriitide põdejad. Glaukoom võib olla kortikodsteroidide tarvitamise tõttu artriidi ravis.
  • Ravivõimalused. Glaukoomi riski kortikosteroidide tarvitamisest saab vähendada kui raviskeemid arstiga läbi kaaluda, kasutades madalamaid võimalikke kortikosterioidi doose lühima aja jooksul hea tulemuse saavutamiseks.
Hallkae
  • Mis see on? Kui üldine põletikon silma levinud, võib see põhjustada läätse hägustumist, mis ongi hallkae ehk katarakt. Katarakti kohta loe lähemalt SIIT.
  • Sümptomid. Varjutatud, udune nägemine, halb hämaras nägemine, värvid tunduvad luitunud.
  • Keda mõjutab? Kõiki kelle üldine põletik võib ka silma haarata. Steroidide tarvitamine ravis suurendab samuti riski.
  • Ravivõimalused. Hallkae ravi on kirurgiline, hägustunud silmalääts vahetatakse kunstläätse vastu.

Allikas: Arthritis Foundation; 6 Ways Arthritis Can Affect Your Eyes.

suitsusilmTahaksid muuta silmi kaunimaks ja pilku dramaatilisemaks? Ripsmetušš, lauvärv ja silmalainer aitavad kindlasti. Aga kui kasutad silmameiki igapäevaselt, peaksid teadma mõningaid ohtusid, mida silmade värvimine võib kaasa tuua.

Tavaliselt on silmadele mõeldud kosmeetika valmistatud ohututest ainetest, ega põhjusta probleeme, kui seda õigesti kasutada. Aja jooksul aga kosmeetikatooted saastuvad – bakterid ja seened võivad selles paljuneda ning kui vananenud kosmeetikavahendeid kasutada, siis kanduvad need haigustekitajad ka silma.

Kuidas kosmeetikat kasutades hoida oma silmi ilusate ja tervetena – nende 6 nõuande järgimine aitab ära hoida bakterite sattumise silmadesse:

  • vana meikÄra hoia alles vananenud kosmeetikat – viska see ära alati pärast paarikuist kasutamist
  • Ära kasuta kunagi kuivanud ripsmetušši – ja mitte kunagi ära niisuta seda vee või süljega. Parim on kui asendad vana ripsmetušši iga 2-4 kuu tagant, enne kui see kuivada jõuab. Nipp: hoia veekindlat markerit oma kosmeetikakotis, et saaksid kosmeetikatoodetele avamiskuupäeva peale märkida. Nii õnnestub vanade kosmeetikatoodete õigeaegne vahetamine paremini.
  • Hoia silmakosmeetika jahedas – kindlasti alla 30c (kindlasti mitte autos, mis suvel võib üle kuumeneda või soojas vannitoas)
  • Ära sega ega vaheta kosmeetikavahendeid. Kui miski on ette nähtud silmadele, kasuta seda ainult silmade värvimiseks – ära kasuta sama lainerit huulte ja silmade jaoks, kuna nii võid üle kanda baktereid.
  • Väldi kohl silmalainereid – need võivad sisaldada ohtlikus koguses pliid. Samuti hoidu ripsmete püsivärvimisest, kuna see võib põhjustada pöördumatut kahju, kui seda oskamatult teha.
  • Mitte kunagi ära jaga oma kosmeetikat kellegi teisega. Tema bakterid võivad saastata sinu kosmeetika ja vastupidi.
  • autojuhtÄra värvi kunagi silmi auto või ühistranspordiga sõitmise ajal. Ripsmetuši hari võib väga kergesti silma sarvkesta kriimustada näiteks ootamatu pidurdamise ajal. Ja muidugi ei tohi autot juhtides tähelepanu olla meikimisel.
  • Jäta silmad värvimata kui need on ärritunud või põletikulised. Ning loomulikult, kui arvad, et mingi kosmeetikatoode põhjustab silmade ärritust, lõpeta selle kasutamine kohe.
  • Hoia silmavärvid väljaspool ripsmeid – kui teed lainerijoone ripsmepiirist sissepoole, võib lainerit kergesti ka silma sattuda, või laineriots silma kriimustada.
  • Pese alati käsi enne kui sukeldud kosmeetikakotti ja hakkad silmi värvima.
  • Hoidu sillerdavatest ja sädelevatest silmavärvidest, kuna need sisaldavad abrasiivseid osakesi, mis silma sattudes võivad kergesti silma kriimustada ja ärritada.
  • Jälgi et kõik silmameigi aplikaatorid oleks puhtad – kõige parem oleks kõiki pintsleid ja käsnasid sageli pesta või välja vahetada.

Silmameik võib põhjustada probleeme eriti kontaktläätsede kandjatele. Läätsesid kandes võivad silmad muutuda kuivaks ja ärritunuks, samuti jätab silmakosmeetika osakesi läätse külge, mõjutades niimoodi läätsede kandmismugavust ning nägemisteravust läätsedega.

Snäopesuamuti nagu enne silmade värvimist, pese käsi ka enne meigi mahavõtmist. On väga oluline põhjalikult ja õrnalt võtta maha kogu silmameik igal õhtul, ainult nii on kindel et silmavärvi ei satu silma, need ei paaku silma ümber, moodustades soodsat pesa bakteritele ja viimaks põhjustades niimoodi kahju silmale.

Allikas: Everyday Health, 12 tips for Eye Makeup Safety

lumesaduOn loogiline, et talvekuudel tuleb soojemalt riidesse panna, kasutada toitvamat näokreemi ja huulepalsamit aga mida teha silmadega? Kuiv õhk ja karmid talvetuuled on kindlasti ärritajad, mis võivad panna silmad kipitama ja muuta nägemisegi ähmasemaks. Õnneks on silmade kaitsemiseks talveperioodil võimalik nii mõndagi ette võtta.

Kasuta päikeseprille

lumi-päiksekadPolariseeritud päikeseprillide kandmisest talvel päikesepaistelise ilmaga on rohkem kasu, kui võiks arvata. Lumelt ja jäält peegelduvad päikesekiired võivad äärmisel juhul tekitada isegi sarvkesta päikesepõletust. Kuna lumi peegeldab 80% UV-kiirgusest, mõjutab UV-kiirgus meid kahekordselt just talvel. Eriti ettevaatlik tuleb olla talispordialade harrastamisel mägedes, kuna UV kiirguse tase suureneb 4-5% iga 300m maapinna tõusu kohta merepinnast.

Silma niisutamine

silmatilgadKülm ja/või kuiv õhk on silmade jaoks ärritav, ning soojaks köetud ruumid on reeglina kuivad – see omakorda võib panna silmad kipitama või isegi tekitada nägemise hägusust. Talvel võib aeg-ajalt silmanurka koguneda vähesel määral rähma, mis ei pruugi tingimata olla allergiast või põletikust tingitud, vaid koosneda kuivanud pisaravedeliku mineraalainetest. Keskküttega ruumides võiks jätta akna tuulutusasendisse või kasutada õhuniisutajat. Autosõidu ajal oleks hea suunata kliimaseadme puhuma jalgadele, mitte näo suunas. Kindlasti on abi ka käsimüügis olevatest niisutavatest silmatilkadest.

Joo rohkesti vedelikku

kala ja vesiOn üldteada, et suvel palavaga tuleb rohkem juua, kuid niisama oluline on see talvel, et vältida silmade kuivamist. Tavaliselt unustatakse seespidiselt niisutada, kuid piisav igapäevane vedelikutarbimine võib anda suure eelise, eriti kui tuleb viibida kuivas või külmas ja tuulises keskkonnas.

Söö kala

Uuringud näitavad, et see mida sööd, mõjutab ka silmi. Omega-3 rasvhapete rikas dieet aitab leevendada kuivast silmast tingitud vaevusi. Angerjas, lõhe ja tuunikala on kõik head Omega-3 rasvhapete allikad.

Hoia käed eemale

silmasügaÄrritus ja sügelus, mis kaasnevad kuiva silmaga ahvatlevad silmi hõõruma, kuid see on aastaajast sõltumata silmadele halb. Isegi kui tundub, et silmade hõõrumine pakub mõningast leevendust, hoidu sellest ahvatlusest. Silmade hõõrumine on sama hea, kui sääsekubla kratsimine, see muudab asja hullemaks ja võib olla põletiku põhjustajaks – kätel on palju baktereid, mis võivad sedasi silma sattuda.

Tee pause arvuti kasutamise ajal

laptopikasutajaSurfata netiavarustes, kuni väljas tuulab ja tormab, võib tunduda päris hea mõttena – pea ainult meeles, et sellest tegevusest on vaja ka puhata. Pikk arvuti ees veedetud aeg võib muuta silmad vägagi kuivaks ja ärritunuks. Seega võiks teha arvutist pausi iga tunni kohta 5-10 minutiks ja vaadata aknast välja või panna silmad kinni.

Allikas: http://www.everydayhealth.com/pictures/keep-eyes-healthy-this-winter/

Diabeedi korral on väga oluline regulaarselt kontrollida nägemist ja vajadusel külastada silmaarsti, et vältida diabeedist tulenevaid silmahaigusi. Diabeet on 20-74 aastastel inimestel nägemise kaotust põhjustavatest üldhaigustest esikohal.

Diabeet ja nägemisteravus

Kähmane nägemineui Sul on diabeet, siis uduse nägemise tekkimise korral ei maksa kohe tõtata uute prillide järele. Tegemist võib olla ka ajutise nägemisprobleemiga, mis on tingitud veresuhkru tõusust. Kõrge veresuhkur tekitab silmaläätse turse, mis omakorda muudab nägemisteravust. Et selget nägemist tagasi saada, tuleb kontrolli alla saada (3,9-7,2 mmol/l enne sööki ja vähem kui 10 mmol/l 1-2 tundi peale sööki). Siiski võib kuluda kuni 3 kuud peale veresuhkru normaliseerumist, enne kui nägemisteravus täielikult taastub.

Samas võib udune nägemine olla mõne tõsisema diabeediga kaasneva silmahaiguse sümptom. Kolm silmahaigust, mis võivad tekkida diabeedi tõttu on:

  • hallkae ehk katarakt,
  • glaukoom ja
  • diabeetiline retinopaatia.

Diabeetilisest retinopaatiast oli pikemalt juttu SIIN, ning praegu käsitleme diabeedile iseloomulikku hallkaed ja glaukoomi.

Katarakt ja diabeet

hallkae1Läbipaistev lääts aitab meil selgesti näha ja fokuseerida, kuid katarakt ehk hallkae muudab läätse häguseks. Kuigi kõigil võib vanas eas tekkida katarakt, on diabeetikutel oht katarakti tekkeks palju nooremas eas ning ka katarakti areng on oluliselt kiirem, kui mittediabeetikutel.

Kataraktist loe lähemalt SIIT.

Glaukoom ja diabeet

Silmasisese-vedeliku-liikumineKui silmasisene vedelik, mida kogu aeg juurde tekib, ei saa korralikult ära voolata, võib see viia silmasisese rõhu tõusuni. See omakorda toob kaasa teise diabeediga kaasneva silmaprobleemi – glaukoomi. Silma siserõhu tõusu tõttu võivad kahjustuda silma närvid ja veresooned ning see toob kaasa püsivad muutused nägemises.

Diabeetikutel tekib sagedamini glaukoomi ebatüüpiline vorm – neovaskulaarne glaukoom. Neovaskulaarse glaukoomi puhul kasvavad veresooned iirisesse, silma värvilisse osasse. Need veresooned võivad blokeerida normaalse silmasisese vedeliku ringluse ning tõsta silmarõhku. Tõhusat ravi on selle probleemi korral keeruline rakendada. Üks võimalustest on vähendada veresooni laserraviga, kuid uuritud on ka silmasisese vedeliku drenaaživahendite kasutust.

Glaukoomist loe lähemalt SIIT.

Diabeedist tingitud silmahaiguste ennetamine

diabeet-mõõtmineIgaüks peaks käima regulaarselt oma silmi kontrollimas, kuid diabeetikutele on oluline silmade ja nägemise iga aastane ülevaatus. Põhjalik läbivaatus võimaldab haigust märgata sellises faasis, mil see on kergemini ravitav ega ole veel suurt kahju nägemisele tekitanud. Rasedust planeeriv diabeetik võiks silmi kontrollida enne planeeritavat rasestumist ja soovitavalt ka raseduse ajal. Ning kindlasti aitab diabeedi korral veresuhkru ja vererõhu kontrolli all hoidmine ennetada silmaprobleeme.

Millal tuleb kindlasti oma silmaarsti poole pöörduda.

Kui põed diabeeti ja esineb mõni järgnevast:

  • Mustad täpid nägemisväljas
  • Valgussähvatused
  • “Augud” nägemisväljas
  • Hägune nägemine

Allikas: http://www.webmd.com/eye-health/eye-problems 

Kuiva silma probleemid vaevavad paljusid inimesi, räägime lähemalt, mida saab kuiva silma puhul ette võtta igapäevaelus (Kuivast silmast on juttu siin.)

Kontoris:

  • silmapuhkusTee pause silmade puhkamiseks ja väldi ületöötamist.
  • Sulge aeg-ajalt silmad, näiteks telefonikõnede ajal.
  • Joo ohtrasti vett ning väldi kofeiini sisaldavaid jooke.
  • Kuiva silmaga inimestel esineb sageli ka valguskartus, seega oleks hea, kui on võimalik oma töötamise kohas valgustust vähendada.
  • Katsu oma töötamise koht sättida ventilatsioonist võimalikult kaugele, kui võimalik reguleerida ventilatsioon teise suunda puhuma.
  • Niisutaja aitab tõsta õhuniiskust ja muudab kuiva kontoriõhu silmale sõbralikumaks.
  • Kuvari asetus võiks olla nii madala kui võimalik – kui silm vaatab allapoole, muutub avatud silma pind ahtamaks ja sealt aurub vähem pisaravedelikku.
  • Pilguta teadlikult. Pilgutamise sagedus kahaneb arvutiga töötades drastiliselt, tekitades kuiva silma nähtusid.
  • Niisuta silmi päeva jooksul piisavalt, niisutavad silmatilgad võiksid olla alati käepärast.
  • Arvutiga töötamise prillid – kasvõi null klaasidega prillid on abiks, et silm ei puutuks liikuva õhuga nii palju kokku. Siiski peaks olema ettevaatlik väikese tugevusega miinusprillide kasutusele võtmisega, eriti kui need on välja kirjutatud vaid kaugele vaatamise parandamiseks eritingimustes (öine autosõit jne).

Reisil

  • veepudelSulge lennukis/bussis oma istme kohal olev ventilatsiooniava.
  • Hoia alati käepärast piisav veevaru.
  • Lennukisse/bussi võta kaasa silmatilgad ja kasuta neid sagedamini kui tavaliselt.
  • Võta kaasa midagi, millega katta ja kaitsta silmi üleköetud või -konditsioneeritud hotellitoas (n silmamask).
  • Varusta end heade päikeseprillidega.
  • Ära paki silmale vajalikke asju ühte kohta kokku, muist vajalikku jäta ka käsipagasisse.

Öösiti

  • silmamaskSilma niisutamine enne magamajäämist – niisutavad silmatilgad, -geelid ja äärmisel vajadusel salvid, viimaseid kasutada arsti järelevalve all piiratud ajavahemikus.
  • Öine silmamaski kasutamine öösiti võib vähendada pisaravedeliku aurustumist, kui ülemine silmalaug ei kata magades täielikult silmaava.
  • Puhuri, konditsioneeri ja muu sarnase kõrvaldamine magamistoast. Kuiv ja liikuv õhk mõjutab ka öösiti silma heaolu.
  • Õhuniisutaja aitab liigselt kuiva õhu muuta silmasõbralikumaks (ja on ka hingamisteedele kasulik).
  • Soe kompress silmadele enne magamajäämist.
Allikas: http://www.dryeyezone.com/

läpakaga-diivanilViimase 20 aasta jooksul on töö- ja ajaviitmise vahenditena võimust võtnud arvutid, mis süle- ja tahvelarvuti näol on kolinud kirjutuslaualt diivanile ja taskusse.  Raamatute kõrvale on viimastel aastatel tekkinud e-lugerid. Samas on arvutiekraani sageli nimetatud erinevate terviseprobleemide põhjustajaks. Tegelikkuses aga ei põhjusta probleeme mitte ekraan ise, vaid see kui intensiivselt sellega töötatakse. Probleeme saab kindlasti vältida või vähendada töökoha õige kujundamise ja tööaja jaotamisega.

töölaudPikaaegne järjest arvuti (tahvelarvuti, nutitelefoni jne) kasutamine võib viia silmade väsimisele, ebamugavustundele ja põhjustada isegi pea- või õlavöötmevalu. Kuna arvutikasutamine on üldjuhul sundasendit põhjustav ja silmi koormav tegevus, siis tuleb kindlasti kasutusaega varieerida – pidada regulaarseid puhkepause, mis pideva töötamise korral peavad moodustama 10% kasutusajast (iga tunni kohta 6 minutit).

Mis toimub arvutikasutamise ajal silmaga?

Kaugele-lähedaleKui pilk on suunatud ca 0,5m kaugusel asuvale ekraanile, peab silm muutma oma dioptrilist tugevust 2.0 dioptri võrra. See on võimalik tänu läätse kuju muutva ripslihase tööle. Kui vaatamise fookust ei muudeta, siis on ripslihas püsivas pinges. Lisaks on 0,5m kaugusele vaatamisel vaja koondada silmade nägemisteljed – mõlemad silmad peavad olema kergelt sissepoole pööratud. Selle töö teevad ära silma välimised e silmaliigutajalihased, ning ka nende pinge on püsiv, kui vaatamise fookust ei muudeta.

Keskendunud vaatamise korral väheneb pilgutamine kuni 5 korda. Iga pilgutusega vabaneb silma pinnale mikroskoopiline kogus pisaravedelikku, mis tänu laugude liikumisele ühtlaselt üle silma pinna jaotub. Normaalne pilgutamiskordade arv, mis tagab silma piisava niisutamise, on 22 korda minutis. Vähenenud pilgutamise korral aurustub silma pinnalt rohkem pisaravedelikku, kui sinna pilgutamisega juurde tekib ning selle tulemusena ärritub silma eesmine pind, silmad võivad peale päevatööd üsna punased ja ärritunud olla.

Ebamugavustunde peamised põhjustajad on seega:

  • ekraani vaatamine vaheaegadeta ja
  • pilgutamise vähesus

aga ka

  • sundasendid
  • lähitöö prillide vajaduse korral prillideta töötamine
  • ekraani peegeldused ja pildi kehv kvaliteet (ekraani sagedusest põhjustatud võbelus)
  • stress suurest töökoormusest
  • erinevate tegurite kombinatsioon

Et vähendada ebamugavustunnet on niisiis tarvis teha regulaarseid puhkepause silmadele ja hoolitseda selle eest, et silmad oleksid piisavalt niisutatud.  Kuna aga teadlik pilgutamine silmale vajalikul määral on võimatu, siis võib julgesti kasutada arvutiga töötamise ajal silma niisutamiseks kunstpisaraid või niisutavaid silmatilkasid.

Mõnede ekraanitüüpide mõju silmale

LCDLCD (liquid crystal display) tööpõhimõtteks on ekraani taustvalguse valikuline blokeerimine, kusjuures pildiuuendussagedus on kiire: alates 1ms. Taustavalgus ja pildiuuendusega seotud värelus aga võivad silmale väsitavalt mõjuda. Ekraani vaatenurk on sõltuvalt paneeli tehnoloogiast piiratud 120-250 kraadiga.

LED (light emitting diode) ekraanide nime all müüakse tavakasutajale kaskas LED taustavalgusega ekraane, mis kasutavad sama paneeli nagu tavalised LCD’d,  või OLED (organic light emitting diode) tehnoloogial põhinevaid ekraane. OLED ekraanil puudub taustvalgustus ning seetõttu suudab kuvada palju sügavamaid musti värve ning hämarates ruumides saavutada kõrgema kontrastsuse kui tavapärased LCD ekraanid.

e-inkE-Ink ekraanid, mis on kasutusel elektroonilistes lugerites, ei kiirga vaid peegeldavad valgust. Tekst sarnaneb enim paberil oleva trükikirjaga, mida saab lugeda valges, kuid mitte hämaras või pimedas, ning häirib sellisena silma kõige vähem.

 
Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis 2012.a. peetud ettekande “Inimene ja e-seadmed” põhjal.
Autorid: Birgit Vaarandi ja Regiina Dolgopolaja