Kaitse oma silmi talvel

On loogiline, et talvekuudel tuleb soojemalt riidesse panna, kasutada toitvamat näokreemi ja huulepalsamit aga mida teha silmadega? Kuiv õhk ja karmid talvetuuled on kindlasti ärritajad, mis võivad panna silmad kipitama ja muuta nägemisegi ähmasemaks. Õnneks on silmade kaitsemiseks talveperioodil võimalik nii mõndagi ette võtta.

Kasuta päikeseprille

Polariseeritud päikeseprillide kandmisest talvel päikesepaistelise ilmaga on rohkem kasu, kui võiks arvata. Lumelt ja jäält peegelduvad päikesekiired võivad äärmisel juhul tekitada isegi sarvkesta päikesepõletust. Kuna lumi peegeldab 80% UV-kiirgusest, mõjutab UV-kiirgus meid kahekordselt just talvel. Eriti ettevaatlik tuleb olla talispordialade harrastamisel mägedes, kuna UV kiirguse tase suureneb 4-5% iga 300m maapinna tõusu kohta merepinnast.

Silma niisutamine

Külm ja/või kuiv õhk on silmade jaoks ärritav, ning soojaks köetud ruumid on reeglina kuivad – see omakorda võib panna silmad kipitama või isegi tekitada nägemise hägusust. Talvel võib aeg-ajalt silmanurka koguneda vähesel määral rähma, mis ei pruugi tingimata olla allergiast või põletikust tingitud, vaid koosneda kuivanud pisaravedeliku mineraalainetest. Keskküttega ruumides võiks jätta akna tuulutusasendisse või kasutada õhuniisutajat. Autosõidu ajal oleks hea suunata kliimaseadme puhuma jalgadele, mitte näo suunas. Kindlasti on abi ka käsimüügis olevatest niisutavatest silmatilkadest.

Joo rohkesti vedelikku

On üldteada, et suvel palavaga tuleb rohkem juua, kuid niisama oluline on see talvel, et vältida silmade kuivamist. Tavaliselt unustatakse seespidiselt niisutada, kuid piisav igapäevane vedelikutarbimine võib anda suure eelise, eriti kui tuleb viibida kuivas või külmas ja tuulises keskkonnas.

Söö kala

Uuringud näitavad, et see mida sööd, mõjutab ka silmi. Omega-3 rasvhapete rikas dieet aitab leevendada kuivast silmast tingitud vaevusi. Angerjas, lõhe ja tuunikala on kõik head Omega-3 rasvhapete allikad.

Hoia käed eemale

Ärritus ja sügelus, mis kaasnevad kuiva silmaga ahvatlevad silmi hõõruma, kuid see on aastaajast sõltumata silmadele halb. Isegi kui tundub, et silmade hõõrumine pakub mõningast leevendust, hoidu sellest ahvatlusest. Silmade hõõrumine on sama hea, kui sääsekubla kratsimine, see muudab asja hullemaks ja võib olla põletiku põhjustajaks – kätel on palju baktereid, mis võivad sedasi silma sattuda.

Tee pause arvuti kasutamise ajal

Surfata netiavarustes, kuni väljas tuulab ja tormab, võib tunduda päris hea mõttena – pea ainult meeles, et sellest tegevusest on vaja ka puhata. Pikk arvuti ees veedetud aeg võib muuta silmad vägagi kuivaks ja ärritunuks. Seega võiks teha arvutist pausi iga tunni kohta 5-10 minutiks ja vaadata aknast välja või panna silmad kinni.

Allikas: http://www.everydayhealth.com/pictures/keep-eyes-healthy-this-winter/

Read Full Post »

Kuiva silma vaevuste leevendamisest

Kuiva silma probleemid vaevavad paljusid inimesi, räägime lähemalt, mida saab kuiva silma puhul ette võtta igapäevaelus (Kuivast silmast on juttu siin.)

Kontoris:

• Tee pause silmade puhkamiseks ja väldi ületöötamist.
• Sulge aeg-ajalt silmad, näiteks telefonikõnede ajal.
• Joo ohtrasti vett ning väldi kofeiini sisaldavaid jooke.
• Kuiva silmaga inimestel esineb sageli ka valguskartus, seega oleks hea, kui on võimalik oma töötamise kohas valgustust vähendada.
• Katsu oma töötamise koht sättida ventilatsioonist võimalikult kaugele, kui võimalik reguleerida ventilatsioon teise suunda puhuma.
• Niisutaja aitab tõsta õhuniiskust ja muudab kuiva kontoriõhu silmale sõbralikumaks.
• Kuvari asetus võiks olla nii madala kui võimalik – kui silm vaatab allapoole, muutub avatud silma pind ahtamaks ja sealt aurub vähem pisaravedelikku.
• Pilguta teadlikult. Pilgutamise sagedus kahaneb arvutiga töötades drastiliselt, tekitades kuiva silma nähtusid.
• Niisuta silmi päeva jooksul piisavalt, niisutavad silmatilgad võiksid olla alati käepärast.
• Arvutiga töötamise prillid – kasvõi null klaasidega prillid on abiks, et silm ei puutuks liikuva õhuga nii palju kokku. Siiski peaks olema ettevaatlik väikese tugevusega miinusprillide kasutusele võtmisega, eriti kui need on välja kirjutatud vaid kaugele vaatamise parandamiseks eritingimustes (öine autosõit jne).

Reisil

• Sulge lennukis/bussis oma istme kohal olev ventilatsiooniava.
• Hoia alati käepärast piisav veevaru.
• Lennukisse/bussi võta kaasa silmatilgad ja kasuta neid sagedamini kui tavaliselt.
• Võta kaasa midagi, millega katta ja kaitsta silmi üleköetud või -konditsioneeritud hotellitoas (n silmamask).
• Varusta end heade päikeseprillidega.
• Ära paki silmale vajalikke asju ühte kohta kokku, muist vajalikku jäta ka käsipagasisse.

Öösiti

• Silma niisutamine enne magamajäämist – niisutavad silmatilgad, -geelid ja äärmisel vajadusel salvid, viimaseid kasutada arsti järelevalve all piiratud ajavahemikus.
• Öine silmamaski kasutamine öösiti võib vähendada pisaravedeliku aurustumist, kui ülemine silmalaug ei kata magades täielikult silmaava.
• Puhuri, konditsioneeri ja muu sarnase kõrvaldamine magamistoast. Kuiv ja liikuv õhk mõjutab ka öösiti silma heaolu.
• Õhuniisutaja aitab liigselt kuiva õhu muuta silmasõbralikumaks (ja on ka hingamisteedele kasulik).
• Soe kompress silmadele enne magamajäämist.

Allikas: http://www.dryeyezone.com/

Read Full Post »

Silmade tervis. Huvitaja – Vikerraadio

12.märtsil oli Vikerraadios saates “Huvitaja” juttu silmade tervisest. Saates räägib silmaarst Andres Külama silmahaigustest, sellest mida inimene ise oma silmade tervise heaks teha saaks, ning palju muud huvitavat.

Saadet kuula siit: Huvitaja. Silmade tervis. Krista Taim – Vikerraadio – ERR.

Read Full Post »